Napoleon I ajastu

Poliitika enne Napoleoni võimule saamist

Poliitiline olukord oli enne võimule saamist väga vilets. Jackobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. Järgnevad viis aastat Direktooriumi võimul olles oli olukord paranenud, kuid seda märgatavalt tõusikutele ja riigivarastele. Samas jagati ka hulgaliselt maada vaesematele kihtidele, mistõttu ei saanud Napoleon muuta olukorda enda keisriks kroonimisega tagasi korda, mis oli olnud enne Prantsuse revolutsiooni.

Napoleoni võimule tulek

1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga (Baras ja Sieyes) Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ja kohe varsti ka riigi valitsejaks. Seleks, et ohje riigis oma kättesse saada muutis Napoleon Sieyse koostatud konstitutsiooni, et kogu võim koonduks tema kätesse. Tema oli riigi saatuse omanik, otsustaja kas, millal ja kellega pidada sõdu, milliseid makse suruda rahvale peale ja nii edasi. Samuti pidi ta hakkama näitama, et lisaks sõdimisele oskab ta ka riiki juhtida.

 

Tehtud muutused

Oma võimul oleku ajal lasi Napoleon teha nii mõnegi Prantsusmaad mõjutava muudatuse. Näiteks muutis ta põhiseadust nii, et see pidi põhinema rahva-suveräniteedil, kuid muudatus oli midagi muud ning see võttis mõistel rahva-suveräniteedil jalad alt. Peakonsul määras rahva valitud viie tuhande esindaja seast ametimehi ja otsustas muudegi riiki puudutavate küsimuste üle. Teised kaks konsulit olid vaid nõuaandjad. Ka riigi asutusi oli kolm: senat, tribunaat ja seadusandlik kogu. Kuid kogu võim oli sellest hoolimatta esimese konsuli käes.

 

Samuti lõi ta kohustusliku koolikorra selleks, et muuta oma rahva hariduse ja harituse taset.

Valitsusaparaat

Senat alguses valis konsuleid, tribunaadi, seadusandliku kogu liikmeid ja teisi tähtsaid ametimehi, kuid peagi muutus senat esimesest konsulist, kelleks oli juhtumisi Napoleon Bonaparte, täielikult sõltuvaks.

Tribunaat arutas seaduseid ja seadusprojekte, mis neile oldi esitatud aga lõplikult nende saatuse üle otsustada ei tohtinud. Seaduste vastu võtmine kuulus aga seadusandlikule kogule aga nemad ei tohtinud arutada nende üle. Seadusandliku kogu võis ainul seaduseid vastu võtta või neid tribunaadile uuesti arutamiseks saata. Nagu näha siis olid kaks riigiasutust seotud.

 

Konsulid valiti algse plaani järgi kümneks aastaks aga see ei olnud Napoleoni plaanidega päris kooskõlas. Seetõttu õhutas ta erinevate erakondade vahel vihavaenu jäädes ise poliitiliselt neutraalseks.

 

Napoleoni kood

Üks olulistest muutustest oli "Code civil des Français" ehk teise nimega "Code Napoleon". Jõustus antud seadus 1804. See kujutas endast seaduste kogu, mis pagendas sünnieelõigused pärimisel, andis vabaduse olla mistahes usku ja pani tähtsatele ametikohtadele selleks tööks vajaliku väljaõppega pädevad inimesed.

Selle ametlikud punktid olid : inimesed; vara; vara omandamine; tsiviilkohtu protseduurid (muudeti eraldi seaduseks aastal 1806)

 

 

 

 

 

 

 

Isekus poliitikas

Napoleon oli uhke ja auahne inimine, mida näitab kasvõi lengend, kuidas ta ennast keisriks kroonis või see, kuidas ta kukutas Itaalias kuningapere ja pani valitsema oma väikese poja. Ta tegi otsuseid mille tõttu kannatas minu arvates enim Prantsusmaa. Näiteks tooksin  veel kavatsust suruda Venemaa põlvili, selle lahingukäigu pärast kaotas ta ligi kaks kolmandikku oma Grande Arme-st ja just taganemisel. See kaotus tõi temale ka kroonist ilma jäämise varasemalt tekitatud vihavaenud tõttu teiste riikidega. Napoleon oli hea taktik aga kohutav strateegik.

 

Mujal maailmas Napoleoniga seotuv

Samas on Napoleon kaasa aidanud kaudselt ka Ladina- Ameerika iseseisvumisele. Seda sellega, et alustades mõtetut sõda Hispaaniaga, kaotas too oma kontrolli mõneks ajaks Lõuna- Ameerikas olevate kolooniate üle ja nii saidki kohalikud alustada vabaduse suunas liikumist. Muidugi aitas ta ka kaasa USA suurriigiks saamisel, seda sellega, et suures rahahädas sõdade kulukuse tõttu, müüs Napoleon Prantsuse koloniaal valdused Põhja-Ameerikas USA-le.

Nende asjade valguses on näha milline oli Napoleoni aegne valitsus- varjatud sõjaline diktaktuur. Kuid selle mõju pole tunda mujal kui ainult Prantsusmaal. Ainuke suurem asi mille Napoleon on  andnud maailmale on seaduste koodeks.