Napoleon I ajastu

Leiutised

Üks selle aja suurimaid leiutisi oli elekter, mille kasutuselevõtt uue jõuallikana muutis maailma majanduselu kui ka inimeste teadvust. Kasutatava elektri, terase ja naftasaaduste leiutamine 19. sajandil viis II tööstusrevolutsioonini, mis võimaldas ehitada raudteid ja aurulaevasid, kiiremaid ja laialdasemaid sidevahendeid ning palju teisigi leiutisi mida me kasutame tänapäevalgi. Lamp, telefon, kirjutusmasin, õmblusmasin, kõik leiutati 19. sajandil.

James Watt, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. Ta  ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. Wattile, kes oli õppinud tööriistameister, toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum – masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 

 

Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta  oli itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal. Volta leiutas elektrofoori, tundliku elektroskoobi ja elektromeetri. Aastal 1799 ehitas ta esimese galvanaaielemendi ning koostas neist patarei. Õmblemine on üks vanimaid tekstiilitöö liike. Enne ketruse ja kangakudumise leiutamist õmblesid kiviaja inimesed loomanahast rõivaid, kasutades luust, sarvest või elevandiluust nõelu ja mitmesugust loomset päritolu niiti (kõõlused, sooled, veresooned). Tuhandeid aastaid õmmeldi vaid käsitsi. Õmblusmasin leiutati 19. sajandil.

 

Telefoni leiutajaks peetakse Šoti päritolu teadlast, leiutajat ja inseneri Alexander Graham Belli. Antud seadet on hiljem täiendanud paljud teised.

 

Richard Trevithick, inglise mäeinsener, leiutas esimese auru jõul töötava veduri. Kahjuks masin oli liiga raske ja murdis rööpad millel ta sõitis.